TEORIA KOGNITIVA
KAPITULO 7
APLIKASAUN TEORIA KOGNITIVA
IHA PROSESU APRENDE NO HANORIN
A.
Introdusaun
Implikasaun teoria kognitiva
1. Konsentrasaun no atensaun ba maneira hanoin ka prosesu mental labarik
ne’ebé la iha rezultadu direita.
Professor mak tenke
komprende prosessu atu utiliza iha tempo
hanorin atu labarik bele to’o iha nia rezultadu . Experiensia aprende ne’ebe’e
adekuadu no dezenvolvido ba hanorin nain ne’eb’e ho funsaun kognitiva ne’ebe
utiliza tomak atu lori labarik sira hodi determina konkluzaun rasik.Entaun professor bele hateten bele hahu ho pozisaun
bele hatutan experiensia ne’ebe iha.
2. Salienta tamba papel no karakter estudante rasik no involvimento ativo
iha actividade apendijzem.
Iha salas de aula piaget salient tan ba hatene nain ho inisiativa atu
determina koñesimento proprio atraves husi interasaun expontanea no ambiente
ne’ebé iha.
3. Komprende
ka komprensaun ne’ebé ezeste iha ema pessoal diferente no progresso
dezenvolvimento.
Teoria kognitiva assume husi
sekuensia no dezenvolvimento ,maibe diferente.Ho ida ne’e professor bele halo
mudansa aktividadde iha klasse bele ema mesak “individual” , grupo kiik sira nunne’e mos bele mesak nune’e mós
klasikal.
4.
Salient tan ba estudante
ne’ebé interasaun ka interesante , tuir Piaget troka ideia labele sai evitado ba deznvolvimento rasional. Maske rasiosino ne’e labele hanorin
direitamente, dezenvolve hetan simuladu “disimulasi”.
B. Personagem sira iha teoria aprende kognitiva
a.
Piaget , swiss 1896-1980
Faze por faze ba dezenvolvimento
pessoal, diak mós iha mudansas ne’ebé afeta husi kapasidade da vida iha esforsu
aprende mesak/individu. Tuir Piaget katak kresimentu
kapasidade mental no fornese kapasidade mental ne’ebé husi esforsu laos existe
anteriormente.. Ba kresimentu intelektual ne’e laos kuantitativu maibe
kualitativu, no iha lia seluk, modelu hanorin ka esforsu mental labarik ne’ebé iha
diferente idade ne’ebé diferente kualitativamente. Jean Piaget klasifika
dezenvolvimento kognitivu labarik fahe ba parte
haat.
1.
Faze sensorial: komesa husi tinan 0-2 iha faze ida ne’e identifika ba
aktividade motorika no persepsaun ne’ebé seidauk modesto “sederhana”
2.
Pre operasional “tahappre” : komesa
husi tinan 2-7 faze ida ne’e identifikadu ho simbolo ka koñesimento ne’ebé bazeia ona ba
alfabetizasaun.
3. Faze konkretu
: komesa husi tinan 7-11 faze ne’e
karakterizadu husi logico. Labarik sira ne’ebé la konsentra ona karakter
karakter perpektiva ne’ebé passive.
4. Faze formal: komesa husi tinan 11-15 karakter fundamental ne’ebé iha etapa ikus liu ne’ebé kategoria ba labarik
ne’ebé diak ona iha nia hanoin abstractos ho logica ne’ebé uza mentalidade no
posibilidade.
b.
Jerome Bruner
Prosesu aprende sai diak no
kreativo mak professor fo konteido ne’ebé enkontra husi aluno, teoria, regras,
komprensauin husi ezemplo, iha prosessu estudo tomak. Iha maneira tolun mak forma sai hanesa: enativa,iconicdan
no simbolico.
Aprende enativa kontein ho
semelansa ida ho intelegensia sexual iha teoria Piaget nian.
Koñesimentu Enativa atu aprende buat ruma “algo” atraves
husi manipulasaun objetu ruma husi faze de koñesimentu , atu proteje posivel
liu no endente ho faço lompattali (halo “habilidades”) mas relmente ladun hatene ho descrevemento ba
aktividade sira iha liafuan nee, mezmu kuandu sira deskreve fali iha sira nia
hanoin.
Koñesimento nikonik Aprende atraves husi, ho forma ida ne’e labarik
sir abele iha prestasaun hanoin husi imagem sira ne’e ka ne’ebá. Labarik sira
propeso liu “sangat munkin mampu” halo
imagem ida ho aifunan no jardim husi sira nia hanoin, embora sira sei
difisil atu iha esplikasaun liafuan “palavras”.
Koñesimentu Simboliku ne’e
feito ona atraves husi experiensia de aprendijazem linguas(abstract “seperti
bahasa”) ne’ebé la iha semelante fizika iha experiensia. Ho naran indikadu,
rekere konesimentu aprendijazem abtractos
I simbolico, tamba semelhante ida ne’e husi prosessu pensamentu
operasional formal iha teoria Piaget
nian.
c. David Ausbel,1968 aprende signifikativa:
Tuir akoordu Ausbel katak,
existe tipo rua iha aprendijazem (1) apendijagem signifikativa (2) momorizasaun
Aprende signifikativa prosesu aprende ne’ebé iha
informasaun foun ne’eb’e konsentra ho nia komprensaun ne’ebé estruturadu sai
hanesan ema ruma ne’ebé aprende liu ona.
Memorizasaun/ mecanika:
estudante tenta no aseita no domina material ne’ebé fo husi professor ou le’e
ne’ebé la iha signifikaadu.
Ho psicologo edukasiona Ausbel presta atensaun boot ba aluno
sira iha eskola, ho atensaun fo presaun konaba konaba elementu aprendijazem
atraves husi lingua (aprendijazem verbal signifikativa). Signifika katrak define
ona iha kombinasaun konseito informasaun verbal, regras no prinsipio portantu
bele hamutuk. Husi aprende ho prestasaun ida memorizasaun “afalan” ide ne’e la signifika katak aprende ne’ebé
signifikativu. Mak tuir Ausbel prosesu
de aprendijazem ba aluno ne’ebe atu produs buat ruma ne’ebe signufikativu, la
nesesariu ba enkontra husi estudante hotu. Los katak existe perigu ne’ebe
estudante labele profisiente no sientista hatete parte boot ida mak advinasaun
no tentative ne’ebé la loos, la enkontra realmente hodi importa ba sira. Se
karik alunos ne’ebe atu sai especialista iha realizasaun peskiza ikus ne’ebe
deskobre buat diak foun, perigu ne’e la sai, mas aluno mak la sai espesialista
mak bahaya ne’e iha.
C. Vantajem no desvantajem aprende teoria iha cognitiva
a.
Excesso “kelebihan”
1. Halo no forma
estudante sira sai creative liu no independente, ho aprendisajem cognitive ba
estudante, sai creative liu tamba sira laos deit responde no simu material deit
maibe prosesu nformasaun ne’ebe “obtida” no hanorin atu hetan ka enkontra ideia
no dezenvolve conhesimnto.Halo aluno sira ezemplu: sai independente liu
wainhira aluno halo servisu ba traballu konaba problema sira ne’ebé aluno sira
bele halo mesak ho ida ne’e dalaruma estudante sira uza hanoin mesak atu
esforsu iha maneira simu “daya ingat” nunka depende ba ema seluk.
2. Atu melhora kapasidade
estudante sira hodi resolve problema
“resolução da problema”
3. Atu ajuda estudante
sira komprende material aprendijazem ne’ebé diak liu.
Aprende teoria cognitive atu ajuda estudante sira
aprende no ativo iha prosessu aprendijazem atu aluno sir abele lembra ka
rekupera, rai “menyimpang” informasaun iha memoria ka pensamento. Nune’e mós
iha faze mentalidade , diak liu ba estudante siraa atu estuda ne’ebe sai fasil
liu no komprende.
b.
Escasse “kekurangan”
1.
Ba teoria hanorin kognitiva ne’e
rezultadu estudu la hetan sasukat maibe iha estudante ida mesak deit.
2.
Professor mos ezizi atu tuir kreativu estudante sira, konsekuensia katak
professor mos hanorin ho tipo tipo ne’ebe dalaruma deit.
3. Teoria ne’e laos
abrangentemente ba nivel do ensino hotu
4. Difisil iha pratika, especial
“khusus” iha kontinuasaun.
Comentários
Postar um comentário