TEORIA KOGNITIVA



KAPITULO 7
APLIKASAUN TEORIA KOGNITIVA IHA PROSESU APRENDE NO HANORIN


A.    Introdusaun
Implikasaun teoria kognitiva
1.      Konsentrasaun no atensaun ba maneira hanoin ka prosesu mental labarik ne’ebé la iha rezultadu direita.
Professor mak tenke komprende prosessu atu  utiliza iha tempo hanorin atu labarik bele to’o iha nia rezultadu . Experiensia aprende ne’ebe’e adekuadu no dezenvolvido ba hanorin nain ne’eb’e ho funsaun kognitiva ne’ebe utiliza tomak atu lori labarik sira hodi determina konkluzaun rasik.Entaun  professor bele hateten bele hahu ho pozisaun bele hatutan experiensia ne’ebe iha.
2.      Salienta tamba papel no karakter estudante rasik no involvimento ativo iha actividade apendijzem.
Iha salas de aula piaget  salient tan ba hatene nain ho inisiativa atu determina koñesimento proprio atraves husi interasaun expontanea no ambiente ne’ebé iha.
3.       Komprende ka komprensaun ne’ebé ezeste iha ema pessoal diferente no progresso dezenvolvimento.
Teoria kognitiva assume husi sekuensia no dezenvolvimento ,maibe diferente.Ho ida ne’e professor bele halo mudansa aktividadde iha klasse bele ema mesak “individual” , grupo kiik  sira nunne’e mos bele mesak nune’e mós klasikal.
4.      Salient tan ba estudante ne’ebé interasaun ka interesante , tuir Piaget troka ideia labele sai evitado ba deznvolvimento rasional.  Maske rasiosino ne’e labele hanorin direitamente, dezenvolve hetan simuladu “disimulasi”.

B.     Personagem sira iha teoria aprende kognitiva
a.      Piaget , swiss 1896-1980
Faze por faze ba dezenvolvimento pessoal, diak mós iha mudansas ne’ebé afeta husi kapasidade da vida iha esforsu aprende mesak/individu. Tuir Piaget katak kresimentu kapasidade mental no fornese kapasidade mental ne’ebé husi esforsu laos existe anteriormente.. Ba kresimentu intelektual ne’e laos kuantitativu maibe kualitativu, no iha lia seluk, modelu hanorin ka esforsu mental labarik ne’ebé iha diferente idade ne’ebé diferente kualitativamente. Jean Piaget  klasifika dezenvolvimento kognitivu labarik fahe ba parte haat.
1.      Faze sensorial:  komesa husi tinan 0-2 iha faze ida ne’e identifika ba aktividade motorika no persepsaun ne’ebé seidauk modesto “sederhana”
2.      Pre operasional “tahappre” : komesa husi tinan 2-7 faze ida ne’e identifikadu ho simbolo ka koñesimento ne’ebé bazeia ona ba alfabetizasaun.
3.        Faze konkretu :  komesa husi tinan 7-11 faze ne’e karakterizadu husi logico. Labarik sira ne’ebé la konsentra ona karakter karakter perpektiva ne’ebé passive.
4.      Faze formal: komesa husi tinan 11-15 karakter fundamental ne’ebé  iha etapa ikus liu ne’ebé kategoria ba labarik ne’ebé diak ona iha nia hanoin abstractos ho logica ne’ebé uza mentalidade no posibilidade.

b.      Jerome Bruner
Prosesu aprende sai diak no kreativo mak professor fo konteido ne’ebé enkontra husi aluno, teoria, regras, komprensauin husi ezemplo, iha prosessu estudo tomak. Iha  maneira tolun mak forma sai  hanesa: enativa,iconicdan no simbolico.
Aprende enativa kontein ho semelansa ida ho intelegensia sexual iha teoria Piaget nian.
 Koñesimentu Enativa atu aprende buat ruma “algo” atraves husi manipulasaun objetu ruma husi faze de koñesimentu , atu proteje posivel liu no endente ho faço lompattali (halo “habilidades”)  mas relmente ladun hatene ho descrevemento ba aktividade sira iha liafuan nee, mezmu kuandu sira deskreve fali iha sira nia hanoin.
­­­­­Koñesimento nikonik Aprende atraves husi, ho forma ida ne’e labarik sir abele iha prestasaun hanoin husi imagem sira ne’e ka ne’ebá. Labarik sira propeso liu “sangat munkin mampu” halo  imagem ida ho aifunan no jardim husi sira nia hanoin, embora sira sei difisil atu iha esplikasaun liafuan “palavras”.
Koñesimentu Simboliku  ne’e feito ona atraves husi experiensia de aprendijazem linguas(abstract “seperti bahasa”) ne’ebé la iha semelante fizika iha experiensia. Ho naran indikadu, rekere konesimentu aprendijazem abtractos  I simbolico, tamba semelhante ida ne’e husi prosessu pensamentu operasional formal iha teoria Piaget nian.
c.       David Ausbel,1968  aprende signifikativa:
Tuir akoordu Ausbel katak, existe tipo rua iha aprendijazem (1) apendijagem signifikativa (2) momorizasaun
Aprende signifikativa prosesu aprende ne’ebé iha informasaun foun ne’eb’e konsentra ho nia komprensaun ne’ebé estruturadu sai hanesan ema ruma ne’ebé aprende liu ona.
Memorizasaun/ mecanika: estudante tenta no aseita no domina material ne’ebé fo husi professor ou le’e ne’ebé la iha signifikaadu.
Ho psicologo edukasiona Ausbel presta atensaun boot ba aluno sira iha eskola, ho atensaun fo presaun konaba konaba elementu aprendijazem atraves husi lingua (aprendijazem verbal signifikativa). Signifika katrak define ona iha kombinasaun konseito informasaun verbal, regras no prinsipio portantu bele hamutuk. Husi aprende ho prestasaun ida memorizasaun “afalan”  ide ne’e la signifika katak aprende ne’ebé signifikativu. Mak tuir Ausbel prosesu de aprendijazem ba aluno ne’ebe atu produs buat ruma ne’ebe signufikativu, la nesesariu ba enkontra husi estudante hotu. Los katak existe perigu ne’ebe estudante labele profisiente no sientista hatete parte boot ida mak advinasaun no tentative ne’ebé la loos, la enkontra realmente hodi importa ba sira. Se karik alunos ne’ebe atu sai especialista iha realizasaun peskiza ikus ne’ebe deskobre buat diak foun, perigu ne’e la sai, mas aluno mak la sai espesialista mak bahaya ne’e iha. 


C.    Vantajem no desvantajem aprende teoria iha cognitiva  
a.      Excesso “kelebihan”
1.      Halo no forma estudante sira sai creative liu no independente, ho aprendisajem cognitive ba estudante, sai creative liu tamba sira laos deit responde no simu material deit maibe prosesu nformasaun ne’ebe “obtida” no hanorin atu hetan ka enkontra ideia no dezenvolve conhesimnto.Halo aluno sira ezemplu: sai independente liu wainhira aluno halo servisu ba traballu konaba problema sira ne’ebé aluno sira bele halo mesak ho ida ne’e dalaruma estudante sira uza hanoin mesak atu esforsu iha maneira simu “daya ingat” nunka depende ba ema seluk.
2.      Atu melhora kapasidade estudante sira hodi resolve problema  “resolução da problema”
3.      Atu ajuda estudante sira komprende material aprendijazem ne’ebé diak liu.
Aprende teoria cognitive atu ajuda estudante sira aprende no ativo iha prosessu aprendijazem atu aluno sir abele lembra ka rekupera, rai “menyimpang” informasaun iha memoria ka pensamento. Nune’e mós iha faze mentalidade , diak liu ba estudante siraa atu estuda ne’ebe sai fasil liu no komprende.
b.      Escasse “kekurangan”
1.       Ba teoria hanorin kognitiva ne’e rezultadu estudu la hetan sasukat maibe iha estudante ida mesak deit.
2.      Professor mos ezizi atu tuir kreativu estudante sira, konsekuensia katak professor mos hanorin ho tipo tipo ne’ebe dalaruma deit.
3.      Teoria ne’e laos abrangentemente ba nivel do ensino hotu
4.      Difisil iha pratika, especial “khusus” iha kontinuasaun.




Comentários